2012. aasta 1. poolaasta majandustulemused
7/20/2012 2:30 AM EST
Tallinna Vesi
Poolaastaaruanne
2012. aasta 1. poolaasta majandustulemused
TEGEVUSARUANNE
Lepinguga seotud arengud
AS Tallinna Vesi tariifid on jätkuvalt samal tasemel peale kohtu poolt
kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati kaitsmaks
Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest
(pikemalt on teemat käsitletud aruande lõpus olevas sektsioonis Lepingulise
tariifitaotluse vaidlus).
Mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise
erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber
Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on
eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda.
Juunis kaebas KA Ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse väites, et nende
hinnangul on AS-i Tallinna Vesi erastamisel 2001. aastal sõlmitud
rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks
olevad lepingud Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti
avaliku õiguse normide kaitse ei laiene.
AS Tallinna Vesi ei nõustu antud seisukohaga ja kavatseb rakendada kõiki
õiguslikke vahendeid, et kaitsta ettevõtte ja selle aktsionäride huve
Konkurentsiameti poolse jätkuva ühepoolse rahvusvahelise erastamislepingu
rikkumise eest.
AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel
ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja
Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati
muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust
ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik
erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii
kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile
Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.
Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.
Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr
on jätkuvalt 6,2%.
Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse
regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat
dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.
2012. AASTA 1. POOLAASTA MAJANDUSTULEMUSED
Kokkuvõte 2012.a 2. kvartali majandustulemustest
2012. aasta 2. kvartalis oli Ettevõtte põhitegevuse resultatiivsus hea ja
stabiilne, jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse
parandamisele. 2012. aasta 2. kvartalis kasvas Ettevõtte müügitulu 2,8%
võrreldes 2011. aastaga, peamiselt kõikide ärikliendi sektorite ühtlase kasvu
tõttu. 2012. aasta 2. kvartali brutokasum jäi samale tasemele ning põhitegevuse
ärikasum vähenes 5,5%. Ärikasum kokku vähenes samal perioodil 8,8% kuna
lõpetati oluliselt väiksem osa torustike rajamise programmist võrreldes 2011.
aasta 2. kvartaliga. 2012. aasta 2. kvartali kasum enne tulumaksustamist langes
2,2% ning ka tulumaksukulu oli suuremate dividendide tõttu kõrgem. Osaliselt
tasandas viimast mõju madalam kvartaalne negatiivne muutus finantsinstrumentide
õiglase väärtuse hindamisel.
miljon € 2 kv 2 kv 2 kv Muutus 6 kuud 6 kuud 6 kuud Muutus
2010 2011 2012 12/11 2010 2011 2012 12/11
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 12,5 12,8 13,1 2,8% 24,7 25,2 26,1 3,8%
Brutokasum 7,3 7,8 7,8 -0,4% 14,9 15,4 16,0 4,4%
Brutokasumi 58,6 61,4 59,4 -3,2% 60,4 61,0 61,4 0,6%
marginaal %
Ärikasum 7,2 6,9 6,3 -8,8% 13,9 13,8 13,2 -4,2%
Ärikasum – 6,1 6,7 6,3 -5,5% 12,6 13,2 13,2 -0,7%
põhiäri
Ärikasumi 57,5 54,0 47,8 -11,4% 56,2 54,8 50,6 -7,7%
marginaal %
Kasum enne 5,8 5,7 5,6 -2,2% 11,1 13,7 11,9 -13,2%
tulumaksusta
mist
Puhaskasum -2,7 1,5 1,2 -22,7% 2,6 9,5 7,5 -21,3%
Puhaskasumi -21,4 11,7 8,8 -24,9% 10,3 37,6 28,5 -24,2%
marginaal %
Vara -1,5 0,8 0,6 -26,2% 1,4 5,3 4,0 -24,8%
puhasrentaab
lus %
Kohustuste 66,5 62,9 63,1 0,3% 66,5 62,9 63,1 0,3%
osatähtsus
koguvarast
--------------------------------------------------------------------------------
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / vara kokku
Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku
Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja
sihtfinantseerimine
Kasumiaruanne
2. kvartal 2012
Müügitulud
2012. aasta 2. kvartalis kasvas Ettevõtte tulu 13,1 miljoni euroni, mis on 2,8%
suurune tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 91% Ettevõtte tuludest
koosneb era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse
tulust nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool, 7% tuludest moodustas Tallinna
linnalt saadav sademetevee kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu
ning 2% muud tööd ja teenused.
Tulud veemüügist ja reoveeteenustest kasvasid võrreldes eelmise aasta 2.
kvartaliga 1,7% võrra 11,9 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud
tõusust müügimahtudes.
Müük eraklientidele teeninduspiirkonnas võrreldes möödunud aastaga ei muutunud
ja jäi stabiilseks 5,9 miljoni euro tasemel. Müük äriklientidele kasvas 3,1%
võrra 4,8 miljoni euroni, kasvades kõikides äriklientide sektorites, näidates
sellega langusperioodist taastumise märke. Müük klientidele väljaspool
teeninduspiirkonda kasvas 13,6% võrra 1,0 miljoni euroni 2012. aasta 2.
kvartalis. Saadud ülereostustasu oli 0,15 miljonit eurot, kahanedes 33,4%
võrreldes 2011. aasta sama perioodiga.
Kuna 2012.a arveldatakse 2011.a tariifide tasemel, siis on teeninduspiirkonnas
müügimahud liikunud sarnase trendiga. Eraklientide müügimahud kasvasid eelmise
aastaga võrreldes 0,1% võrra. Juriidilistele klientidele müüdud mahud tõusid
2012. aasta 2. kvartalis ühtlaselt kõikide äriklientide sektorite lõikes kokku
3,1%.
Müük väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 15,7% võrreldes 2011. aasta 2.
kvartaliga. Peamine põhjus müügi suurenemises oli sademetevee koguste kasvamine
koos mõningase kasvuga kanaliteenustes naaberomavalitsustest liitunud väikeste
alade kaudu, mistõttu müük kasvas eelmise aastaga võrreldes 13,6%. Võrreldes
mahtude kasvuga on müügikasv madalam, sest sadevee teenuse tariifid on
võrreldes kanaliteenuse tariifidega madalamad.
2012. aasta 2. kvartalis kasvas sademetevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide
süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu 25,4% võrra 0,97 miljoni euroni
võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. See on kooskõlas lepingu nõuete ja
sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud arveldatakse
tegelike kulude ja töödeldud mahtude alusel.
Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum
Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2012. aasta 2.
kvartalis 5,3 miljonit eurot, s.o. 0,40 miljonit eurot ehk 8,0% rohkem kui
2011.a samal perioodil. Kulude suurenemine on põhiliselt seotud allkirjeldatud
personali-, elektri- ja kemikaalikulude tõusudega.
Võrreldes möödunud aastaga on muutuvkulud suurenenud 0,17 miljonit eurot ehk
10,9%, mida põhiliselt mõjutasid reguleeritud hindade ja maksumäärade tõus ning
töödeldud mahtude muutused koos järgmiste teguritega:
Vee erikasutustasu kulu suurenes 0,01 miljoni euro ehk 2,2% võrra 0,24 miljoni
euroni 2012. aasta 2.kvartalis, hoolimata vee erikasutustasu määra
suurenemisest 7,5% võrra, kuna viimase mõju vähendas langenud lekete osakaal.
Kemikaalikulud kasvasid 0,07 miljoni euro ehk 22,2% võrra 0,38 miljoni euroni.
Kemikaalikulude kasvust 0,05 miljonit eurot on seotud suurenenud tootmismahtude
ning 0,02 miljonit eurot kemikaalide kõrgemate hindadega (metanooli hinnatõus
8,0%, maksumusega 0,01 miljonit eurot).
Elektrikulud kasvasid 2012. aasta 2. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga 0,19 miljoni euro ehk 27,5% võrra. Elektrikulusid mõjutasid kõige
enam elektrienergia hinnatõus, mis oli keskmiselt 15,2% suurendades kulusid
0,13 miljonit eurot ning suuremad kanalisatsiooniteenuste tootmismahud.
Saastetasu vähenes 2012. aasta 2. kvartalis 0,10 miljoni euro ehk 29,9% võrra.
Paranenud lämmastiku eraldamise tulemusena vähenes saastetasu, kuigi saastetasu
maksumäärad tõusid 14%.
Paranenud lämmastiku eraldamine on täiendava puhastusetapi tulemus, mis
käivitati, et leevendada lämmastiku eraldamise protsessi ja maksuriske,
millest on 2010. ja 2011. aasta jooksul räägitud. Täiendav puhastusetapp
rakendati 2011. aasta teisel poolel ehitustööde lõppedes.
Põhitegevuse püsikulud suurenesid võrreldes möödunud aastaga 0,22 miljonit
eurot ehk 6,7% peamiselt 0,21 miljoni euro ehk 19,8% kasvu tõttu palgakuludes,
seda töötajate arvu suurenemise tulemusel 7 inimese võrra. Ettevõte on palganud
lisatöötajaid, et maandada varade hooldusel sisseostetud teenuste hinnariski
minnes 2012. aasta 2. kvartalis mitmetes valdkondades allhankelt üle sisemiste
ressursside kasutamisele. Muudatusteta oleks püsikulude kasv olnud 0,10 miljon
eurot kõrgem kui tegelik kulu.
Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2012. aasta 2. kvartalis ettevõtte brutokasum
7,8 miljonit eurot, mis on 0,03 miljoni euro ehk 0,4% võrra väiksem kui 2011.
aasta 2. kvartali 7,8 miljoni euro suurune brutokasum.
Ärikulud
Turustuskulud suurenesid 2012. aasta 2. kvartalis võrrelduna 2011.a sama
perioodiga 0,01 miljoni euro ehk 5,5% võrra mainitud palgakulude muutuse tõttu.
2012. aasta 2. kvartalis suurenesid üldhalduskulud 0,05 miljonit eurot ehk 4,1%
1,3 miljoni euroni, põhiliselt tariifivaidluse protsessis vajalike juriidiliste
konsultatsioonikulude tõttu, millele lisandus suurem amortisatsioonikulu.
Muud äritulud/kulud
Muud ärikulud suurenesid 0,52 miljoni euro ehk 115% võrra 0,07 miljoni euro
netokuluni võrreldes 0,45 miljoni euro netotuluga 2011. aasta 2. kvartalis.
Need olulised muutused ei ole seotud Ettevõtte põhitegevusega.
Enamus tuludest Muude äritulude/kulude grupis on olnud seotud rajamiste ning
sihtfinantseerimisega eelnevatel aastatel. Kuna suuremad programmid lõpetati
2011. aasta teises pooles, siis on tulud antud tegevusest juba hakanud langema
ning langevad aasta jooksul veelgi. Äritulud/kulud võrkude rajamistest ning
sihtfinantseerimisest olid 2012. aasta 2. kvartalis võrreldes 2011. aasta 2.
kvartali 0,25 miljoni euro suuruse tuluga minimaalsed. Mõned viimase etapi
võrkude arenduse ehitustööd lõpetatakse 2012.a lõpuks.
Muud äritulud/kulud andsid 2012. aasta 2. kvartalis kokku 0,71 miljonit eurot
kulu võrreldes 0,20 miljoni euro suuruse tuluga 2011. aasta 2. kvartalis,
peegeldades peamiselt ühekordset võlgade tasumist 2011. aastal.
Ärikasum
Kõikide nende tegurite mõjul oli Ettevõtte ärikasum põhiärist 2012. aasta 2.
kvartalis 6,3 miljonit eurot võrreldes 6,7 miljoni euroga 2011. aasta samal
perioodil. Ettevõtte ärikasum kogu ärist oli 2012. aasta 2. kvartalis 6,3
miljonit eurot, mis on 0,61 miljonit eurot vähem kui 6,9 miljoni euro suurune
ärikasum 2011. aasta 2. kvartalis. Võrreldes eelmise aasta 2. kvartaliga
vähenes ärikasum 8,8%.
Finantskulud
Ettevõtte netofinantskulud olid 2012. aasta 2. kvartalis 0,67 miljonit eurot,
mis on 0,48 miljoni euro ehk 42,0% suurune positiivne muutus võrreldes 2011.
aasta 2. kvartali netokuludega. Mõlemal aastal tuleneb finantskulude muutus
põhiliselt mitterahalisest ümberhinnatud swapi lepingute õiglasest väärtusest,
2011. aasta 2. kvartalis oli muutus negatiivne 0,77 miljoni euro võrra, ning
2012. aasta samas kvartalis oli muutus negatiivne 0,22 miljoni euro võrra.
Ettevõte vähendas enamuse ujuva intressiga laenu riske sõlmides swapi lepingud,
mis on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva
intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus
jätkuvalt negatiivne, kogusummas 4,9 miljonit eurot.
2012. aasta 2. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär 3,35%, mille
tulemusel olid intressikulud 0,80 miljonit eurot, võrreldes 3,11% ja 0,75
miljoni euroga 2011. aasta 2. kvartalis. See väljendab peamiselt alles 2011.
aasta 2. kvartalis kehtima hakanud swap lepingute negatiivset mõju.
Maksustamiseelne kasum
Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2012. aasta 2. kvartalis 5,6 miljonit
eurot, so 0,1 miljonit eurot vähem kui 5,7 miljoni euro suurune
maksustamiseelne kasum 2011. aasta 2. kvartalis. Eelmise aastaga võrreldes 0,8
miljonit eurot suurem dividendimakse suurendas 0,2 miljoni euro võrra ka
dividendide tulumaksu. Ettevõtte puhaskasum oli 2012. aasta 2. kvartalis 1,2
miljonit eurot, mis on 0,3 miljonit eurot vähem kui 2011. aasta 2. kvartali 1,5
miljoni euro suurune puhaskasum.
2012. a poolaasta tulemused
2012. a esimesel poolaastal suurenes Ettevõtte kogukäive võrreldes eelmise
aastaga 3,8% 26,1 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 23,8
miljon eurot, mis on 3,1% rohkem kui 2011.a esimesel poolaastal.
Võrreldes 2011. aastaga vähenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2012.a esimesel
poolaastal 0,7% võrra 13,2 miljonile eurole.
Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2012.a esimesel poolaastal 11,9 miljonit
eurot, mis on 13,2% madalam kui samal perioodil 2011. aastal.
Ettevõtte puhaskasum oli 2012.a esimesel poolaastal 7,5 miljonit eurot, mis on
2,0 miljonit eurot vähem kui 9,5 miljoni euro suurune puhaskasum 2011. aasta
samal perioodil.
Puhaskasumi vähenemine tuleneb erinevatest põhitegevusega mitteseotud
teguritest: madalam tulu võrkude ehitustegevusest (0,5 miljonit eurot
võrreldes möödunud aastaga), ühekordne võlgade laekumine 2011. aastal (-0,5
miljonit eurot), peamiselt mitterahaline finantskulude kasv 2012. aastal (-0,5
miljonit eurot), dividendide tulumaks (-0,2 miljonit eurot võrreldes möödunud
aastaga).
Bilanss
2012. aasta 6 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 4,4 miljonit eurot.
Põhivara oli 2012. aasta 30. juuni seisuga 154,1 miljonit eurot.
Käibevara vähenes 6 kuuga 0,76 miljoni euro võrra 34,2 miljoni euroni.
Rahajääk vähenes 2012.a esimesel poolaastal 1,1 miljonit eurot.
Lühiajalised kohustused suurenesid 6 kuu jooksul 4,8 miljoni euro võrra 13,3
miljoni euroni dividendide tulumaksukohustuse tõttu.
Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 63,1% tasemel, vahemiku 55%-65%
tasemel, kajastades seega tulumaksu eelset ning dividendijärgset Omakapitali
vähenemist 9,3 miljoni euro võrra.
Pikaajalised kohustused olid 2012. aasta juuni lõpu seisuga 105,4 miljonit
eurot, mis koosnes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist,
kokku 95 miljonit eurot. Vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse
või laenude refinantseerimine 2013. aastal. Kogu laenuressursi keskmine
intressimarginaal on 0,82%. Ülejäänud pikaajalised kohustused kajastavad
peamiselt rajamistasude tulevaste perioodide tulu.
2011. aasta 4. kvartalis avaldas Ettevõte tingimusliku kohustuse, mis võib
põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist 36,0 miljoni
euro võrra, nagu on kajastatud aruande lisas 13. Arvestades kohtuprotsesside
jätkumist, ei ole Juhatus muutnud tingimusliku kohustuse hinnangut.
Rahakäive
2012. aasta 6 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 14,0 miljonit
eurot, mis on 1,7 miljonit eurot vähem kui 2011. aasta samal perioodil. Langus
Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt aegunud võlgade maksmisest
2011. aasta 1. poolaastal. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur
ettevõtte äritegevuse rahakäibes.
2012. aasta 6 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 1,7 miljonit eurot,
so 3,9 miljonit eurot enam kui 2,1 miljoni euro suurune raha väljavool 2011.
aasta 6 kuu jooksul, mille peamiseks põhjuseks on torustike rajamisel vähenenud
kulutused. 2012. aasta 6 kuuga oli põhivara soetamisega seotud raha väljavool
4,2 miljonit eurot, võrreldes 2011. aasta 1. poolaasta 7,8 miljoni euro suuruse
väljavooluga. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2012.
aasta 1. poolaastal 5,6 miljonit eurot, vähenedes 0,70 miljoni euro võrra
võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. 2012. aastal andis Ettevõte AS-le Maardu
Vesi 0,38 miljoni euro suuruse laenu vastavalt 2008. aastal allkirjastatud
opereerimislepingule.
2012.a 6 kuu jooksul ulatus raha väljavool finantseerimistegevusest
aktsionäridele makstud dividendide tulemusena 16,8 miljoni euroni, mis on
2011.a sama perioodiga võrreldes 0,8 miljonit eurot suurem summa.
Eelnevate tegurite mõjul oli raha väljavool 2012. aasta 6 kuu jooksul 1,1
miljonit eurot võrrelduna 2,4 miljoni euro suuruse raha väljavooluga 2011.
aasta 6 kuul. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2012. aasta 30. juuni
seisuga 13,7 miljonit eurot, mis on 2,8 miljonit eurot enam kui 2011. aasta
samal perioodil.
Töötajad
2012. aasta 2. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 318 töötajat, võrreldes 311
töötajaga 2011. aasta 2. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate
arvud olid vastavalt 304 töötajat 2012. aastal ja 297 töötajat 2011. aastal.
Töötajate arvu suurenemine on seotud ülalkirjeldatud muudatusega asendada
teenuste sisseostmine oma ressurssidega. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt
protsesside efektiivsemaks muutmise võimalusi tasakaalustamaks individuaalsete
palkade kasvu tulemuslikuma ettevõttestruktuuriga.
Kontserni struktuur
Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom
OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult
Ettevõtte aruandlusesse.
Aktsiahinna muutused
AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga
TVEAT ja ISIN EE3100026436.
2012. aasta 30. juuni seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna
Vesi aktsionärid:
United Utilities (Tallinn) BV 35,3%
------------------------------------
Tallinna linn 34,7%
------------------------------------
Ettevõttele teadaolevalt oli Parvus Asset Management osalus kokku
aruandekuupäeva seisuga 4,67% Ettevõtte aktsiatest.
Kvartali lõpus, 30. juunil 2012, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 7,40
eurot, mis on 0,13% langus võrreldes kvartali alguses olnud 7,41 euroga. Samal
perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 3,43%. 2012. aasta 2. kvartali jooksul
mõjutasid Ettevõtte aktsia hinda põhiliselt dividendide makse, jätkuv
lepinguvaidlus ning vahepealsed kohtuotsused.
Põhitegevusega seotud arengud 2012. aasta 1. poolaastal
Ettevõtte tegevustulemused ning kvaliteedinäitajad on läbi aegade parimal
tasemel ja näitavad pidevat paranemist. Võrreldes 2011.aasta 1.poolaastaga on
kõige märkimisväärsem paranemine toimunud Läänemerre lastava heitvee
puhastamises, ning heitvee, teenuse kvaliteedi ning kliendisuhtluse näitajates.
Näiteks:
-- Veekvaliteedi näitajad on olnud seniajani kõige kõrgemal tasemel. Võetud
proovidest 99,73% olid normidele vastavad, ületades oluliselt nõutud 95%
taset.
-- Kanalisatsiooniummistuste kogunumber on langenud 31% võrra.
-- Keskmine katkestuste aeg on kahanenud 15% võrra.
-- Lekete tase langes alla 16,4% piiri, olles 3% võrra vähem kui 2011. aastal.
-- 2011. aasta 1. poolaastaga võrreldes on biofilter võimaldanud vähendada
lämmastiku kontsentratsiooni 27% võrra.
Lepinguga seotud arengud
Lepingulise tariifitaotluse vaidlus
Tariifid on siiani külmutatud 2010. aasta tasemel, vaatamata sellele, et 9.
novembril 2010. aastal esitas Ettevõte Konkurentsiametile (KA), uuele hinna
kontrollijale, tariifitaotluse 3,5% tariifitõusuks alates 1.jaanuarist
2011.aastal, mis oli erastamislepinguga kokku lepitud. Tariifitaotlus on
kooskõlas seadustega ning parimate regulatsioonipraktikatega erastatud
ettevõtete jaoks, nagu seda kasutab Ofwat Suurbritannias ja soovitab
Maailmapank.
2. mail 2011. aastal teatas Konkurentsiamet (KA) Ettevõttele, et hinnataotlus
on tagasi lükatud. KA ignoreeris täielikult erastamislepingut ja ei analüüsinud
Ettevõtte tegevus- ega majandustulemusi erastamisele järgnenud perioodi vältel.
KA väidab, et Ettevõtte kasumlikkus on liiga kõrge, kasutades nende enda
soovituslikku metodoloogiat, mis ei ole kooskõlas Maailmapanga juhistega
erastatud ettevõtete osas.
Ettevõte on arvutanud, et keskmine varade tootlus investeeritud kapitalilt
perioodil 2001 kuni 2012 on olnud 6,2%, mille õigsust kinnitas erapooletu
rahvusvaheline majanduskonsultatsiooni firma Oxera. Aastane tulukuse määr on
kooskõlas Ofwat’i (Suurbritannia regulaator) poolt samal perioodil lubatud
tulukuse määradega[1] ning Hollandi energiaregulaatori poolt lubatud tulukuse
määradega, mis lubas 2010. aasta septembris avaldatud otsuses 6% tulu
reaalmäära.
Ettevõte ja aktsionärid ei saa nõustuda sellise ühepoolse erastamistingimuste
ning lepingu rikkumisega Eesti ametivõimude poolt ning Ettevõte esitas 2.
juunil 2011. aastal kohtusse hagi.
Kahetsusväärselt otsustas KA mitte ära oodata kohtu otsust erastamislepingu
legaalsuse osas ning saatis 10. oktoobril 2011. aastal Ettevõttele
ettekirjutuse kehtivate tariifide alandamiseks 29% võrra. Ettevõte esitas
ettekirjutuse vastu uue kaebuse ning palus Eesti halduskohtu poolt ajutist
tõkendit. Kohus seadis 6. veebruaril 2012. aastal ajutise tõkendi kuni
kohtuvaidluste lõppemiseni, mida kinnitas 2. märtsil 2012 ka järgmise astme
kohus. Kohtuotsust ei ole võimalik enam edasi kaevata ja kohtuprotsess peab oma
rada edasi minema.
6. veebruaril 2012. aastal ühendas Kohus nii 2010. aasta tariifivaidluse, kui
ka 2011. aasta hinnataotluse keeldumise vaidluse kohtuasjad. Seega on KA
ettekirjutuse kohaldamine peatatud kuni mõlemad kohtuvaidlused on lõppenud.
31.05.2012 väljastas Ringkonnakohus otsuse, millega kohus kinnitas AS-i
Tallinna Vesi erastamislepingute paketi osaks oleva Teenuslepingu tariife
puudutava osa avalik-õiguslikuks halduslepinguks. Seega on Ringkonnakohus
otsustanud AS Tallina Vesi kasuks, lükates ümber KA väite, et tariifimehhanism
on eraõiguslik leping millele Ettevõte ei saa tugineda kohtus.
13.06.2012 esitas Konkurentsiamet Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu
31.05.2012 määruse peale määruskaebuse. Oma kaebuses väidab Konkurentsiamet, et
nende hinnangul on AS-i Tallinna Vesi erastamisel 2001. aastal sõlmitud
rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks
olevad lepingud Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti
avaliku õiguse normide kaitse ei laiene.
AS Tallinna Vesi ei nõustu antud seisukohaga ja kavatseb rakendada kõiki
õiguslikke vahendeid, et kaitsta ettevõtte ja selle aktsionäride huve
Konkurentsiameti poolse jätkuva ühepoolse rahvusvahelise erastamislepingu
rikkumise eest.
AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel
ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja
Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati
muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust
ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik
erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii
kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile
Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.
Kaebus Euroopa Komisjonile
Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa
Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes
rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt
Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta,
eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad
sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa
Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63).
Protsess jätkub veel.
Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine
Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda
kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil,
ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse
menetluses.
Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt
kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse
heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.
Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna
hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning
mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem
on Ettevõtte kontrolli alt väljas.
Lisainformatsioon:
Siiri Lahe
Finantsdirektor
+372 6262 262
KOONDKASUMIARUANNE II kvartal II kvartal 6 kuud 6 kuud 12 kuud
(tuhat EUR) 2012 2011 2012 2011 2011
Müügitulu 13 145 12 781 26 139 25 186 51 240
Müüdud toodete/teenuste kulud -5 332 -4 937 -10 092 -9 820 -20 927
BRUTOKASUM 7 813 7 844 16 047 15 366 30 313
Turustuskulud -191 -181 -398 -381 -748
Üldhalduskulud -1 264 -1 214 -2 375 -2 088 -4 294
Muud äritulud/-kulud (-) -71 448 -39 912 3 619
ÄRIKASUM 6 287 6 897 13 235 13 809 28 890
Finantstulud 352 362 747 1 345 1 947
Finantskulud -1 021 -1 515 -2 058 -1 424 -5 071
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 5 618 5 744 11 924 13 730 25 766
Dividendide tulumaks -4 466 -4 253 -4 466 -4 253 -4 253
PERIOODI PUHASKASUM 1 152 1 491 7 458 9 477 21 513
PERIOODI KOONDKASUM 1 152 1 491 7 458 9 477 21 513
Jaotatav:
A- aktsia omanikele 1 151 1 490 7 457 9 476 21 512
B- aktsia omanikule 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60
Kasum A aktsia kohta 0,06 0,07 0,37 0,47 1,08
(eurodes)
Kasum B aktsia kohta 600 600 600 600 600
(eurodes)
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
(tuhat EUR) 30.06.2012 30.06.2011 31.12.2011
VARAD
KÄIBEVARA
Raha ja raha ekvivalendid 13 678 10 830 14 770
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja 20 187 15 183 19 845
ettemaksed
Varud 240 327 248
Müügiootel põhivara 75 76 73
KOKKU KÄIBEVARA 34 180 26 416 34 936
PÕHIVARA
Pikaajalised investeeringud 5 370 1 362 9 583
Materiaalne põhivara 147 395 150 439 145 973
Immateriaalne põhivara 1 349 1 731 1 577
KOKKU PÕHIVARA 154 114 153 532 157 133
VARAD KOKKU 188 294 179 948 192 069
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 45 0 0
Hankijate ja muud võlad 9 639 9 257 5 789
Tuletisinstrumendid 1 909 791 1 552
Lühiajalised eraldised 0 114 0
Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide 1 727 1 250 1 146
tulud
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 13 320 11 412 8 487
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt 6 990 5 901 6 824
Laenukohustused 95 424 94 930 94 938
Tuletisinstrumendid 3 019 751 2 936
Muud võlad 9 115 9
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 105 442 101 697 104 707
KOKKU KOHUSTUSED 118 762 113 109 113 194
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 12 000 12 000 12 000
Ülekurss 24 734 24 734 24 734
Kohustuslik reservkapital 1 278 1 278 1 278
Jaotamata kasum 31 520 28 827 40 863
KOKKU OMAKAPITAL 69 532 66 839 78 875
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 188 294 179 948 192 069
RAHAKÄIBE ARUANNE 6 kuud 6 kuud 12
kuud
(tuhat EUR) 2012 2011 2011
ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE
Ärikasum 13 235 13 809 28 890
Korrigeerimine kulumiga 2 883 2 777 5 729
Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja -80 -560 -3 484
rajamistegevusest
Muud finantskulud 5 -1 35
Kasum põhivara müügist -1 -1 55
Kuluks kantud põhivarad 8 0 10
Äritegevusega seotud käibevara muutus -510 1 090 720
Äritegevusega seotud kohustuste muutus 114 47 1 306
Makstud intressid -1 658 -1 418 -3 051
Rahajäägi muutus äritegevusest 13 996 15 743 30 210
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE
Antud laenud -384 -1 362 -3 151
Põhivara soetamine -4 243 -7 793 -18
506
Ehituse eest saadavad kompensatsioonid 5 581 6 285 11 284
Põhivara müügitulu 2 2 13
Saadud intressid 757 721 1 939
Rahajäägi muutus investeerimistegevusest 1 713 -2 147 -8 421
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE
Tasutud dividendid -16 -16 -16
801 001 001
Tulumaks dividendidelt 0 0 -4 253
Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest -16 -16 -20
801 001 254
Rahajäägi kogumuutus -1 092 -2 405 1 535
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 14 770 13 235 13 235
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 13 678 10 830 14 770
Siiri Lahe
Finantsdirektor
+372 6262 262