DS Smith kasutab lainepapist pakendite tootmiseks biopõhist liimi
Lainepapist pakendite tootja DS Smith on oma rafineerimisprotsessis üle läinud biopõhisele liimile. Üleminek läks tõrgeteta ja ettevõte on juba mitu aastat kasutanud Kiilto liimi Pack Eco. Muutus aitab ellu viia nii DS Smithi kui ka Kiilto keskkonnaeesmärke.
Kestlikkus on lainepapist pakendite tootja DS Smithi ringmajandusmudeli lahutamatu osa. Ka Kiilto tahab olla oma valdkonna keskkonnaliider. Kahe ettevõtte keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud kõrged sihid nõuavad strateegilisi otsuseid ning arvukaid muutusi kogu tootmisprotsessis. Sellise muutuse hea näide on DS Smithi lainepapist pakendite rafineerimisprotsessis fossiilse tooraine baasil valmistatud liimi asemel biopõhise Kiilto Pro Pack Eco kasutuselevõtt.
„Biopõhisele liimile üleminek oli sujuv ja see on meie tootmisse hästi sobinud,“ kinnitab DS Smithi protsessijuht Katja Viitala.
Biopõhise liimi kasutuselevõtu ettepanek tuli Kiiltolt.
„Liimi Kiilto Pro Pack Eco väljatöötamisel arvestasime paberi- ja pakenditööstuse vajadusi. Liim vastab samalaadsete mittebiopõhiste toodete omadustele ja ei nõua kliendi tootmisprotsessis mingeid muudatusi. Selle tootega saab klient kvaliteedis või tõhususes järeleandmisi tegemata hõlpsasti keskkonnahoidlikumale valikule üle minna,“ lisab Kiilto piirkonnajuht Topias Heinisuo.
Liim Kiilto Pro Pack Eco vastab võrdlustoodete omadustele ja selle kasutuselevõtt ei nõua kliendi tootmisprotsessis mingeid muudatusi.
Liimimine on lainepapist pakendite tootmise üks osa
Kiilto ja DS Smithi rohkem kui kümme aastat voolitud tugeva partnerluse nurgakivid on avatus, läbipaistvus ja ennetus.
„Tänu meie kauaaegsele partnerlusele on Kiilto juba ammu tuttav meie masinate ja tootmisprotsessiga ning nende meeskond saab vajaduse korral meile tehnilist tuge ja liimide kasutusideid pakkuda. Loodame, et Kiilto kogemustepagas muudab meie liimimisprotsessi veelgi sujuvamaks,“ ütleb Viitala.
Liimimine on DS Smithi lainepapist pakendite tootmise protsessi üks osa. Liimühendusega pakendite puhul on oluline tõrgeteta liimimisprotsess ja püsiv tulemus. Tootmisprotsessi probleemide korral võivad masinad ja kogu tootmine seisma jääda. Teisalt ei pruugi halva liimühendusega valmistoode vastata kliendi kvaliteediootustele.
„Kiilto tarnekindlus on hea ja liimid usaldusväärsed,“ toob Viitala esile.
Biopõhisele liimile üleminek on tehtud võimalikult lihtsaks
Liim moodustab DS Smithi lainepapist pakendite kogumassist vaid mõne protsendi, kuid aastas kasutatakse seda DS Smithi Soome tehastes tonnide kaupa. See ongi põhjus, miks on keskkonnasõbralik edaspidi kasutada biopõhist liimi.
„Biopõhises liimis on fossiilne tooraine asendatud taastuvaga. Taastuva tooraine hulka võivad kuuluda materjalid, mis muidu jääks kasutamata, näiteks metsatööstuse kõrvalsaadused,“ märgib Heinisuo.
Näiteks püütakse biomassi bilansikalkulatsiooni abil suurendada liimides keskkonda vähem koormava taastuva tooraine kasutamist. See tähendab, et tooraine tootja lisab protsessi lisaks olemasolevale fossiilse päritoluga toorainele ka taastuvaid, biopõhiseid tooraineallikaid. Selle tulemusel saab biopõhise, fossiilsest arvutuslikult eristatava tooraine.
„Kontseptsioon on sarnane näiteks tuuleenergiaga. Biomassi bilansiarvutused võimaldavad kasutada biopõhiste toodete valmistamiseks olemasolevaid tootmisrajatisi, mistõttu ei ole vaja rajada uusi,“ selgitab Heinisuo.
Kiilto tarnib DS Smithile biopõhist liimi Kiilto Pro Pack Eco, mille tootmisel kasutatakse biomassi bilansiarvutust. Üleminek on olnud äärmiselt lihtne, sest biomassi bilansiarvutuse abil toodetud liimid on keemiliselt ja füüsikaliselt samaväärsed fossiilse baasil valmistatud liimidega.
„Klient pole pidanud tegema oma tootmisprotsessis mingeid muutusi. Ainus muutunud asjaolu on, et biopõhise aine kogus liimis on nüüd märkimisväärselt suurem,“ nendib Heinisuo.
Tuleviku lainepapp võib olla tehtud merivetikatest või karikakardest
DS Smith Groupi teadusuuringud otsivad lainepapist pakendite valmistamiseks alternatiive tavapärasele puidukiule. Tulevikus võib ettevõte lainepapi tootmiseks kasutada lisaks puidukiule ka merevetikaid, pilliroogu või õlgi.
„Et jõuda vähese CO2 heitega ringmajanduseni, peame olema võimelised mõtlema kastist välja. See kehtib nii uusimate innovaatiliste lahenduste kui ka väiksemate protsesside kohta. Vähehaaval saab vähesest palju,“ ütleb Viitala.
Tags:
