Kuidas saavutada keskkonnaeesmärke? Viis küsimust ja vastust rohelise pakendamise kohta
Keskkonnaeesmärgid peavad olema konkreetsed ja mõõdetavad. Konkreetne ei võrdu aga lihtsaga. Kergema vastupanu teed ei ole mõtet minna. Selle asemel soovitatakse eesmärkide seadmisel seada tavad kahtluse alla ja mõelda, millistel meetmetel on suurim mõju.
Üks Kiilto eesmärkidest on jõuda 2025. aastaks selleni, et 70% pakenditest oleks korduskasutatavad või valmistatud ringlussevõetud või taastuvast materjalist.
Keskkonnajuhi Viivi Kettula sõnul saavutati see eesmärk Kiilto tehases Lempääläs Soomes juba 2022. aasta alguses. Lempääläs asuv tehas toodab tööstuslikke liime, ehitusmaterjale ja tooteid, mis muudavad materjalid tulekindlaks.
Järgnevalt kirjeldab Kettula üksikasjalikumalt eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid ja valikuid.
Kuidas saavutas Kiilto eesmärgi kolm aastat enne plaanitud tähtaega?
„Alustasime protsessi neli aastat tagasi sellega, et muutsime teatud ämbrite materjali esmasest plastist ringlussevõetud plastiks ning praegu on meie valikus ka ringlussevõetud plastist kotid. Viisime muutuse ellu tootepõhiselt ja ringlussevõetud materjalide kättesaadavusest sõltuvalt. Õnneks on nende tarnimine tasapisi paranenud.“
Kas lisaks materjalide kättesaadavusele on rohepöördes esinenud ka muid probleeme?
„Tegelikkuses on ringlussevõetud plast rohkem halli tooni kui esmane plast, seega võib pakendi välimus olla veidi muutunud. See on muidugi pigem toote omadus kui probleem. Usume, et toonimuutus ei häiri kliente, kui nad teavad, mis seda põhjustab. Teavitame kliente aktiivselt pakendimuudatustest, et neil oleks lihtsam õiget toodet valida. Me ei ole pakendi kvaliteedis teinud mingeid kompromisse.“
„Üldiselt tuleb pakendimaterjalide valikul arvestada, et teatud toodete transportimisel on erinõuded. See tähendab, et ringlussevõetud materjale ei saa kõikidel juhtudel kasutada, vähemalt praegu veel mitte.“
Kuidas on materjali muutus praktikas keskkonnale kasu toonud?
„See on aidanud meil aastatel 2018–2021 heitkoguseid enam kui 468 süsinikdioksiidi ekvivalenttonni võrra vähendada. See on samaväärne 2392 autosõiduga Hankost Nuorgami (üks sõit 1400 km).“
Kas ringlussevõetud materjalide kasutamisel on muid keskkonnaeeliseid?
„Muidugi. Ringlussevõetud materjalide kasutamine esmase tooraine asemel on ka bioloogilisele mitmekesisusele alati kasulik.“
„Tänapäeval peaksime süsiniku jalajälje kõrval pöörama veelgi rohkem tähelepanu süsiniku käejäljele ehk keskkonnahüvesid pakkuvatele lahendustele. Kiilto keskkonnasäästlik pakend aitab ka meie klientidel süsiniku jalajälge vähendada.“
Kas pakendite süsiniku jalajälge saab veelgi vähendada?
„Meie teekond jätkub. Näiteks otsime praegu võimalusi, kuidas asendada pakendi metallist käepidemed ringlussevõetud plastist valmistatud alternatiividega. See võimaldaks meil teha kogu pakendi samast materjalist, mis hõlbustaks ringlussevõttu.“
Viivi viis nõuannet ettevõtetele, kes soovivad minna üle rohelisele pakendamisele
- Seadke eesmärk, mis on mõõdetav ja saavutatav, kuid millegi muutmiseks piisavalt ambitsioonikas.
- Algatage eesmärgi saavutamiseks spetsiaalne projekt. Tegutsege toote ja pakendi kaupa.
- Pöörake tähelepanu toodete erinõuetele, näiteks seoses transpordi või ladustamisega. Need võivad mõjutada võimalust kasutada pakendites ringlussevõetud materjali.
- Ärge unustage hinnata meetmete keskkonnamõju lisaks heitkogustele ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast. Samuti on soovitatav mõelda vanade ja uute lahenduste süsiniku jalajälje ja sellest tuleneva süsiniku käejälje erinevusele.
- Otsige sobivaid partnereid ja võtke julgelt ühendust teiste ettevõtetega. Paljude ringmajanduse lahenduste jaoks on vaja leida õiged partnerid. Koos õppides saame luua jätkusuutlikumat tulevikku.
Tags:
