Kuidas valida õige segu plaatimiseks?

Suure tõenäosusega algab üks plaatimise projekt sellest, et esmalt valitakse välja plaadid ja alles seejärel tulevad mängu muud materjalid. Aga kuidas siis valida plaatidele, oskustele, ümbritsevatesse tingimustesse ja aluspinnale õige segu? Esmalt võib tunduda see liigne detailsus, kuid tegelikkuses sõltub meie endi teadlikkusest palju, kuna plaadiliim võib mängida meie kasuks või kahjuks.

EN 12004 standardit kohaldatakse plaadiliimile nii sise- kui ka välistingimustesse seinale ja põrandale plaatimisel. See standard annab terminoloogia toote, töömeetodite, pealekandmisele jms osas.

Vastav ISO standard on ISO 13007-1. Standardid aitavad tagada, et plaatimissegud vastaksid kindlaksmääratud konkreetsetele nõuetele.

EN 12004 standard määratleb:

1. LIIMI TÜÜBI KLASSIFIKATSIOON – keemia
2. TUGEVUSKLASSID – jõudluse tase
3. VALIKULISED OMADUSED – muud omadused

Plaadiliimi klassifitseerimine vastavalt standardile EN 12004:

Nagu näha tabelist, on liimid määratletud kolme muutuja kombinatsioonina:

• plaadiliimi tüüp
• tugevusklass
• valikulised omadused

Need muutujad määratlevad vastavalt antud omadustele plaadiliimile vastava numbrite ja tähtede kombinatsiooni.

Plaadiliimi tüübid

Määratleb plaadiliimi keemilise koostise ja kuidas liim kivistub. Selle järgi jaotatakse plaadiliimid kolme peamisse kategooriasse:

1. tsementalusel liimid (ehk pulbrilised liimid) – C
2. dispersioonliimid (ehk valmissegatud liimid) – D
3. reaktiivliimid (ehk kahekomponentsed liimid) – R

Tsementalusel liime eelistavad professionaalsed plaatijad. Need on mõeldud sise- ja välitingimustes kasutamiseks ning esinevad pulbri kujul, mida tuleb enne kasutamist veega segada. Tsementalusel liime saab kasutada peaaegu igasuguste plaatide ja tingimuste korral sh ka põrandaküttele plaatimiseks. Lisaks kipuvad need olema odavamad kui kõik teised valikud.

Dispersioonliimid on valmissegatud liimid, mis kuivavad dispersiooni ja aurustumise teel. See tähendab, et nad vajavad kuivamiseks õhku. Tavaliselt on need pastakujul suletud pakendis, et vältida õhuga kokku puutumist.

Kuigi oleks alati mugavam valida valmissegatud plaadiliim ja vältida segamistööd, on dispersioonliimidel omad piirangud. Näiteks peab plaaditav pind olema poorne, kuna sellist tüüpi liimid vajavad kuivamiseks õhku, et luua tugev ühendus aluspinnaga. Ühtlasi pole mõistlik kasutada valmissegatud liimi mõne veekindla pinnaga, kuna liimi sisse segatud vesi peab kuivama, kuid veekindla aluspinna puhul ei ole veel kuhugi kuivada.

Dispersioonliimid ei sobi ka põranda plaatimiseks, kuna ei ole piisavalt tugevad. Neid saab kasutada väiksemate plaatide puhul ja seinapindadel, näiteks köögi tagaseinas. Valmissegatud liimide hea omadus on kohene nake. Valmissegatud liime võib kasutada ainult keraamiliste seinaplaatide puhul kuni 30 x 30 cm, või portselanist seinaplaatide puhul kuni 10 x 10 cm.

Reaktiivliimid on enamasti kahekomponentsed plaadiliimid, mis koosnevad sünteetilisest vaigust ja kõvendist, mis tuleb omavahel segada. Kõvenemisprotsess toimub keemilise reaktsiooni teel. Neid nimetatakse mõnikord ka epoksüliimideks ja polüuretaanliimideks, ning enamasti on need kallimad kui muud plaadiliimid.

Kahekomponentsete liimidega töötamiseks on tavaliselt vaja veidi rohkem oskusi, kuna nende puhul on aeg üsna piiratud, peale mida muutub liim täiesti kasutuskõlbmatuks. Reaktiivliimid sobivad väga hästi probleemsetele aluspindadele, nagu klaas, teras, plastik jms.

Siinkohal on hea lahti selgitada, et pakendil on toote kohta kirjas üldiselt nii avatud aeg kui ka kasutusaeg - need kaks ei tähenda ühte ja sama. Avatud aeg on aeg, kui kaua plaadisegu seinas veel plaadiga nakkub ning kasutusaeg on aeg, kui kaua valmis segatud segu sobib veel töötamiseks.

Tugevusklassid

C ehk tsementalusel liimid jagunevad kahe standardi järgi – C1 ja C2. C1 – standard on Euroopa standardite järgi miinimum nõue ning C2 on oluliselt paremate omadustega segu kui C1.

Liimide tugevust katsetatakse mitmesuguste testidega, nagu külmumise/sulatamise tsüklid, kuumuse vananemine, vees leotamine jne. Seejärel mõõdetakse liimühenduse tugevust pärast 28 päeva.

C1 liimid on kõige tavalisemad pulbrilised liimid. C2 liimid sobivad aga kõikidele plaadi tüüpidele ja peaaegu igale pinnatüübile, sealhulgas vanadele plaatidele. Kuna need on polümeeridega modifitseeritud, saab neid kasutada suuremate plaatide kinnitamiseks (ntx 60 x 60 cm). C2 liimidel on suurem tõmbetugevus ja paremad veesäilitusomadused, seega on nende tugevus ja nakkuvus parem võrreldes C1 liimidega.

Dispersioonliimid on samuti jagatud erinevatesse klassidesse, vastavalt testide tulemustele need klassifitseeritakse klassi D1 ja D2, millest D1 sobib vaid kuivadesse ruumidesse ja D2 kuivadesse ja niisketesse ruumidesse.

Reaktiivliime klassifitseeritakse R1 ja R2 märgisega, millest R1 on tavapärane reaktiivliim ja R2 täiustatud omadustega tugevuse, painduvuse ja muude atribuutide osas.  

Muud omadused

Plaadiliimidel võivad olla ka mõned erilised omadused, mida liigitatakse järgmiselt:

• kiirkivistumine – F
• vähendatud vertikaalne libisemine – T
• pikendatud avatud aeg – E
• deformeeruv  – S1
• väga deformeeruv – S2

F märgisega kiiresti kivistuva plaadiliimi kivistumisaeg on lühem, kui tavalistel liimidel. Neid on hea kasutada juhul, kui plaatimistöö tuleb lühikese aja jooksul ära teha. Miinuseks on see, et ilmselt peaks plaatija omama mingit eelnevat kogemust, kuna märkimisväärselt lühem tööaeg teeb sellise liimiga opereerimise keerukamaks. NB, kiiresti kivistuvate liimidel on säilivusaeg sageli lühem kui tavalistel liimidel, mõnel võib see olla vaid 6 kuud või vähem.

T ehk vähendatud vertikaalne libisemine ehk tiksotroopne, hoiab plaati paigal - plaat kas ei liigu või vajub minimaalselt seinas alla.

Pikendatud avatud aeg – E viitab plaadiliimidele, mille avatud aeg on vähemalt 30 minutit, samal ajal kui tavaliste liimide avatud aeg on vähemalt 20 minutit ja kiiresti kivistuvatel liimidel vähemalt 10 minutit. Pikendatud avatud aeg on vajalik näiteks siis, kui plaatimistöö on keerulisem või viiakse läbi kuivemas keskkonnas, näiteks suveajal. Oluline on teada, et lisaks temperatuurile mõjutavad pakendil toodud avatud aega ka õhuliiklus, õhuniiskus jne.

Soojemas /kuivemas keskkonnas või kuumal suvel  kipub plaadiliimile pinnale peale tekkima kiht, mida nimetatakse pinna kuivamiseks. Seda saab hõlpsasti kontrollida, puudutades laiali kantud liimi sõrmega, kui see tundub kuiv ja ei kleepu enam sõrmele kraapige see aluspinnalt maha ja asendage värske liimiga. Pinnakuivamise vältimiseks kammige plaadiliim korraga väiksemale alale ning segage liimi ämbris aeg-ajalt.

Esimese plaatimistöö puhul peaks pigem vältima kiiresti kivistuvate liimide kasutamist ja valima tavalise või pikendatud avatud ajaga liimid.

S ehk deformeeruvus (ehk elastsus) määratleb plaadiliimi paindlikkuse plaadi ja aluspinna vahel stressi all. Deformeeruvad plaadiliimid sobivad enamike tööde jaoks, näiteks igat tüüpi plaatide kinnitamiseks enamikele seina- ja põrandapindadele. Selline plaadiliim on ka hea valik küttega põrandatel, mis talub paremini aluspinna muutusi temperatuurist tingituna. Deformeeruvad plaadiliimid on tähistatud tähisega S1.

Väga deformeeruv ehk S2 plaadiliim sobib plaatimiseks pindadel, mis on vibratsioonile ja liikumisele avatud. Näiteks puidust aluspinnale on väga deformeeruvad plaadiliimid ainus valik. S2 plaadiliimid sobivad eriti hästi ka siis, kui plaate paigaldatakse aluspindadele, mis on väga kõrge või madala temperatuuriga kokkupuutes, näiteks kaminad, kerise tagused, ahjud ning ka ekstreemsete külmakraadidega kokkupuutuvad pinnad.

Näiteid:

Pakendil olev kombinatsioon C2TES2 tähendab: parandatud omadustega tsementalusel väga deformeeruv liim, vähendatud vertikaalse libisemisega ja pikendatud avatud ajaga.

D1E tähendab: tavaline dispersioonliim pikendatud avatud ajaga.

R2T tähendab: parandatud omadustega reaktiivliim vähendatud vertikaalse libisemisega.

C2FTES1 tähendab: parandatud omadustega tsementalusel deformeeruv liim, kiiresti kivistuv, vähendatud vertikaalse libisemisega ja pikendatud avatud ajaga.

Millele peaks tähelepanu pöörama õige liimi valimisel?

Plaadiliimi valik peaks põhinema kolmel teguril:

• keskkond
• aluspind
• plaadid

Kuna D-tüüpi ehk valmis dispersioonliimid sobivad ainult köögi tagaseintele ja teistele lihtsamatele plaatimistöödele, siis ei käsitle me neid siin artiklis edasi. Kui aga on mõni selline plaatimistöö ees, siis julgelt võib valida valmis liimi, kuna nendega on lihtne ja muretu toimetada.

Samuti jätame edasisest valikust välja R-tüüpi liimid, kuna need on tavaliselt vajalikud nõudlikemaks töödeks ja tingimusteks ning algajale on nendega keeruline toimetada.

Tsementalusel plaadiliimide puhul tuleks plaadiliime valides mõelda läbi järgnev:

1. Kas plaadite siseruumides või väljas? – siseruumides – C1 või C2; väljas – C2
2. Kas plaadite soojemates tingimustes/aastaajal? – jah – E
3. Kas plaadid puutuvad kokku veega, auruga või mõne muu niiskusega? – jah – C1 või C2
4. Kas plaaditud pind puutub edaspidi kokku väga kuumade või külmade temperatuuridega? – jah –S2 (põrandakütte puhul piisab S1)
5. Kas esineb aluspinna liikumist, vibratsiooni või paindeid? – jah – S1 või S2
6. Kas plaaditav ala on ette nähtud suurele liiklusele/koormusele? – jah – C2
7. Kas ala tuleb plaatida lühikese aja jooksul või teha parandustöö (näiteks ühe-kahe plaadi välja vahetamine)? – jah – F

Aluspind, mõelge läbi järgnev:

1. Kas see on põrand või sein, mida plaadite? – põrand – C1 või C2; sein – C1 või C2
2. Milline on aluspinna tüüp? – kipsplaat – C2; betoon või tasanduskiht – C1 või C2;  puit, vineer, OSB – S2; hüdroisolatsioon või veekindel membraan – C1 või C2
3. Kas seal on küttega põrand? – jah – S1 või S2
4. Kas pind muutub väga kuumaks (pliidi või küttekolde lähedal jne)? – jah – S2
5. Kas plaadite vanade plaatide peale? – jah – C2
6. Kas aluspind on painduv? – peaaegu mitte – S1; jah – S2
7. Kas plaadite ülalt alla või ilma plaaditoe abita? – jah – T

Plaadid, mõelge läbi järgnev:

1. Mis tüüpi on teie plaadid? – keraamiline – C1 või C2; portselan – C2; mosaiik – C1 või C2; looduskivi – C1 või C2; marmor – C1 või C2
2. Millise suurusega plaate kavatsete paigutada? – kuni 30 x 30 cm – C1; kuni 60 x 60 cm – C2; kuni 120 x 240 cm – S1; suurem – S2
3. Kas plaadid on nende suurusele eriti rasked? – jah – T
4. Kas kavatsete paigaldada keerulist mustrit? – jah – E

Mõnikord võib pakendil olla ka märgis "DF" – see näitab, et segu on "tolmuvaba", mis tähendab, et plaadiliim tolmab enne veega kokkusegamist vähem, kui tavaline plaadiliim.

Kas plaadiliimi värvus on oluline?

Kui enamasti on plaadiliimid hallid, siis näiteks valge plaadiliimi kasutamise peamised põhjused tulenevad tegelikult plaadimaterjalist – nende läbipaistvus ja plaadi poorne struktuur.

• klaasplaadid
• klaas- ja kivimosaiik
• läbipaistvad ja pool-läbipaistvad keraamilised plaadid
• loodusliku kivi plaadid, näiteks marmor, travertiin ja teised

Neid tüüpi plaate tuleks alati kinnitada valge plaadiliimiga, kuna kaasplaatidest või -mosaiigist paistab hall segu lihtsalt läbi. Looduskivist plaadid on sageli poorsed ja hall plaadiliim võib need rikkuda.

Kokkuvõte

Eelpool toodud juhised on peamised, kuidas teha õige plaadiliimi valik. Kindlasti ei tohiks kasutada plaadiliimi, millel puuduvad mainitud tähiseid, sest just need tõendavad, et liim on läbinud vajalikud testid ning määravad ära, millistes tingimustes need suudavad vastu pidada.  

Tekkis lisaküsimusi? Võtke julgelt ühendust meie Profiliini numbriga: +372 670 0101

Tags: