Kuidas vastu astuda kallinevale energiale ja muuta hoone talvekülmadel energiasäästlikumaks?

Keskendudes erinevatele õhuleketele hoonete konstruktsioonides, saab oluliselt suurendada nende energiatõhusust. Allolevas artiklis räägime eelkõige akende tihendamisest, mis sageli võivad olla tehtud ebakorrektselt.

Akende ja aknaraamide liitekohtade tihendamine

Aknad soovitatakse paigutada tsooni, kus asub soojustus, et vähendada külmasildade tekkimist. Üldiselt kasutatakse akna ja selle ümber oleva konstruktsiooni tihendamiseks polüuretaanvahtu, kuid ebakorrektse algse paigalduse korral ei pruugi see liitekoht jääda õhutihe.

Kui kuiv vahupind hiljem siledaks lõigatakse, võib polüuretaanvahuga tehtud ühendus muutuda ebapiisavaks – õhk võib liikuda läbi pisikeste aukude, mis tekivad vahu liitekohtades. Kontrollides akna ümbritsevat õhuvoolu, võib õhulekkeid tunda isegi käega.

Mõnikord püütakse selliseid lekkeid parandada ka paigaldamise ajal, kasutades näiteks akrüüli, kuid see ei ole õige lahendus antud olukorras. Akrüül on veepõhine materjal, mis kuivades kokku tõmbub. Lisaks ei ole see piisavalt elastne võrreldes spetsiaalsete tihendusmaterjalidega. Kui hoone konstruktsioonid liiguvad, võib akrüüli kiht liitekohtadelt lahti tulla ja tekkida pragusid, mille tulemuseks on uued õhulekked.

Sissepoole tihedam materjal, kui väljapoole

Õigesti tehtud akna ja seinavaheline konstruktsiooni tihendamine näeb ette, et sisemised avaused peaks olema kaetud materjaliga, mis on veeauru tihedamad kui välimised. Väljapoole paigaldatakse tavaliselt veeauru paremini läbilaskvam materjal, et vältida niiskuse kondenseerumist hoone konstruktsioonis, kuna konstruktsiooni sattuv ja sinna jääv niiskus võib põhjustada jäätumist ja külmasildasid, mis suurendavad omakorda hoone soojakadu. Selline pikaajaline niiskuse kogunemine võib tekitada ka hallitust, mis on kahjulik meie tervisele. Akende ja aknaraamide liitekohtade korrektne katmine vähendab õhulekkeid, kus soe õhk välja pääseb ja külm õhk sisse. Lisaks võivad soojus- või niiskusmuutustest tingitud deformatsioonid põhjustada ka ehitusmaterjalide pragunemist.

Kiilto uus Airseal Flex

Kiilto uus hermeetik Airseal Flex takistab edukalt veeauru liikumist ning on eriti energiatõhus. Toode on efektiivne veeauru liikumise takistamisel ning tagab erakordselt kõrge energiatõhususe, kuna see ei lase sooja õhku eluruumidest välja ega luba külma õhku ja niiskust sisse. Samuti pakub see radoonikaitset, mis levib eluruumidesse peamiselt just läbi õhulekete. Airseal Flex parandab ka üldist ruumi siseõhukvaliteeti, kuna tihendatud liitekohtade kaudu ei pääse siseruumidesse tolmu ega teisi peenosakesi.

Airseal Flex´l on suurepärane kleepuvus mitmesuguste materjalidega nagu puitlaastplaadi, vineeri, tellise, betooni, roostevaba terase, tasanduskihtide ja tüüpiliste siseruumides kasutatavate veepõhiste seinavärvidega. Kui võrrelda toodet erinevate teipidega, siis on mastiksi nakkuvus kindlasti kordades parem, kuna üldiselt ei ole tihendamist vajavad aluspinnad ideaalselt tolmuvabad, siis teipide nakkumine on sellistele pindadele üsna probleemne, Airseal Flex seevastu vedela hermeetikuna, mida saab pintsliga peale kanda, nakkub väga hästi. Kui on väga poorsed aluspinnad, siis soovitame veelgi parema nakke saamiseks kasutada krunti Kiilto Fibergum Primer vahekorras 1:1 veega. Airseal Flex on varustatud ka fiiberkiududega, mis annab kuivanud tihenduskihile läbi elastsuse eriti hea vastupidavuse.

Toote soovitatav kasutustemperatuur jääb vahemikku 15–25 kraadi, kuivamisaeg varieerub 4–24 tunni vahel sõltuvalt tingimustest ja kihi paksusest. Tihenduskihi soovitatavaks paksuseks on umbes 1 mm (pragude katmise puhul 2 mm), oluline on, et materjali kantakse pinnale ühtlaselt. Hermeetikut tuleks kanda probleemsetesse piirkondadesse vähemalt kahes kihis. Teist kihti võib kanda peale, kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Airseal Flex´i saab vajadusel kasutada koos Kiilto butüüllindiga või koos nurgatugevduslindiga. Tugevdus- ja Butüüllinti tuleks kasutada juhul, kui on oht, et konstruktsioonis võib toimuda märkimisväärne liikumine.

Pärast kuivamist tuleks Airseal Flex´ga töödeldud pind üle tasandada (näiteks niiskuskindla valmispahtli Kiilto Pro LW-ga) ja värvida, kuna katmata toote puhul on selle mehaaniline ja UV-vastupidavus piiratud.

Liitekohtade tihendamine väljastpoolt

Ka väljas pool asuva aknavuugi sulgemine on oluline. Siin tuleks jälgida seda, et välimine materjal ei oleks aurutihedam, kui sisemine, et võimaldada niiskuse väljapääsemist. Eriti külmemates kliimatingimustes on oluline, et välimised kihid oleksid rohkem läbilaskvad veeaurule kui sisemised, mis võimaldab niiskusel aurustuda ja mitte koguneda. Välise tihendamise peamine eesmärk ongi tuulepidavus. Üldiselt pakutakse väljastpoolt tihendamiseks teipe, mille tagumine pind on varustatud liimiga, mida on võimalik ühendada akna ja seina konstruktsioonile. Ka teipe on väga oluline kaitsta päikese ja muude ilmastikumõjude eest ning sama kehtib polüuretaanvahuga tihendamise korral, kuna ka need ei talu UV-kiirgust. Tihendusmaterjalide katmiseks sobivad ilmastikukindlad fassaadimaterjalid nagu puitlaudis, krohv, fassaadiplaadid jm.

Lisainfot Airseal Flex ´i kohta saab SIIT ja tehniliselt toelt telefonil: +372 670 0101

Tags: