Läänemere taastamine on jagatud vastutus
John Nurmineni fond on alates selle loomisest 1992. aastal algatanud 43 merekeskkonnaprojekti, millest 34 on koostöös partneritega ka lõpule viidud. Üks seniseid märkimisväärseid saavutusi on Soome lahe fosforikoormuse vähenemine 75% võrra. Ka käesoleval aastal annab Kiilto oma panuse Läänemere taastamise projektiks.
Meie oma Läänemeri on haige
Ülemaailmsed kliimamuutused ja kohalikud keskkonnaprobleemid koormavad Läänemerd. Need mõjutavad mere elurikkust ja 90 miljonit inimest, kes elavad valgla piirkonnas. Kuigi Läänemeri on kõige noorem meri Maal, on see üks reostunumaid veekogusid Euroopas. Tänapäeva inimtegevus, mis seondub põllumajanduse, veonduse, kalanduse ja turismiga, ähvardab Läänemere ainulaadseid ning hapraid ökosüsteeme.
Eutrofeerumine ehk taimede ja vetikate kahjulik ülemäärane kasv on Läänemere suurim keskkonnaprobleem. Kuni 97% Läänemerest kannatab eutrofeerumise all endiste ja praeguste toitaineülejääkide tõttu. Peamiselt on tegu lämmastiku ja fosforiga, mis pärinevad kunstväetistest. Sellise lämmatamise tõttu ei pääse päikesevalgus merepõhja. Samuti vähendab see vee hapnikusisaldust ning häirib kohalikke elupaiku ja toiduahelaid, tekitades Läänemerre kurikuulsaid surnud tsoone.
Foto: Mikko Vipio
Läänemere keskkonnaprobleemid (nt eutrofeerumine) on katastroofilised nii oma ulatuse kui ka taastumiseks kuluva aja poolest. HELCOMi hinnangul püsib Läänemeres sama vesi kuni 30 aastat, sest Läänemeri on Põhjamerega ühenduses Taani väinade kaudu, mis on üsna kitsad ja madalad, põhjustades aeglast veevahetust. Kui me kohe ei tegutse, siis need probleemid püsivad.
John Nurminen on mitu põlvkonda Läänemere heaks töötanud
John Nurmineni fond on alates selle loomisest 1992. aastal algatanud 43 merekeskkonnaprojekti, millest 34 on koostöös partneritega ka lõpule viidud. Üks seniseid märkimisväärseid saavutusi on Soome lahe fosforikoormuse vähenemine 75% võrra. Selleks et Läänemere ökoseisundit parandada, tuleks aga teha enamat kui üksnes ülemääraste toitainete eemaldamine ja keskkonnariskidega (nt ülepüük, reoveepuhastus, ringlussevõtt) tegelemine.
Fond on ühtlasi merega seotud kultuurisisu auhinnatud vahendaja ja looja. Fondi üks missioone on tagada, et ka tulevased põlvkonnad saavad Läänemere lugudest osa, sest siis nad mõistavad paremini, miks seda kaitsma peab. Seetõttu on fond avaldanud ligi viiskümmend raamatut, korraldanud eri näitusi ja muid üritusi ning loonud koostöös veebiteenuse Loki, mis on kodu tuhandele loole.
Elu Soome lahe kaugematel saartel 1936. aastal Foto: Kymenlaakso muuseum.
Kiilto annetab John Nurmineni fondile vähemalt 24 000 €.
Kiilto OY on äripartnerina toetanud John Nurmineni fondi sihipärast tööd Läänemere kaitseks alates 2021. aastast. Sel aastal annetab Kiilto 0,02 € iga Kiilto, Erisani, Serto või Linna toote pealt, mis on müüdud ajavahemikus 01.08.2023–30.09.2023. Annetuse miinimumsumma on 24 000 €. Nüüd saavad tarbijad aidata kaitsta merekeskkonda ja Läänemere kultuuripärandit, kui nad valivad Põhjamaade luigemärgisega tooted. Iga ost võib aidata maailma muuta.
Peaaegu kõik riigid, kus Kiilto tegutseb, asuvad Läänemere kaldal. Keskkonnalubadus on osa Kiilto kultuurist ja 2080. aasta visioonist.
Kontakt
Kaisa Tuppura
toodete turundusjuht
kaisa.tuppura@kiilto.com
Tags:
