Õiged materjalid õigele kohale – prioriteediks on üldine niiskuskontroll
Suuremat energiatõhusust püütakse saavutada kasvava hulga materjalidega. Murekohaks on aga puudulik üldine niiskuskontroll.
„Ehitustööstuses arendatakse pidevalt välja uusi tooteid eesmärgiga muuta ehitustegevuse süsinikujalajälg võimalikult väikseks. Energiatõhususe ja keskkonnaga seotud standardeid tuleb hallata tähelepanelikumalt,“ ütleb Tampere Ülikooli ehitusfüüsika professor Juha Vinha.
„Selle kohta on vaja rohkem arvutuslikke ja katsepõhiseid uurimistulemusi. Ehitusmaterjalide energiatõhususe ja keskkonnaaspektide arendamine on igati tervitatav, aga seeläbi võib märkimisväärselt kannatada nende materjalide võime niiskusega toime tulla. Väike süsinikujalajälg tähendab ka seda, et konstruktsioonid ja materjalid kestavad kauem ilma remondita,“ mainib Vinha.
Vinha toob välja, et me vajame senisest märksa enam teavet ehitusmaterjalide füüsikaliste omaduste kohta. Lisaks niiskusjuhtivusele muutuvad üha tähtsamaks sellised tegurid nagu tundlikkus hallitusseente suhtes.
Probleemiks on ka paljude materjalide varieeruvad omadused. Praegu on meil väga vähe andmeid materjalide vananemise kohta, kuigi nii tootmisprotsesside erinevused kui ka vananemine põhjustavad muutusi materjalide füüsikalistes omadustes.
„Näiteks võivad eri tootjate kipsi- ja betoonipõhiste toodete niiskusomadused olla täiesti erinevad. Kokkuvõttes sõltuvad need omadused laiemalt tootmisprotsessist,“ märgib Vinha.
Vinha sõnul on murekohad tingitud mitmesugustest teguritest, muu hulgas ka betooni üha pikemast kuivamisajast.
„Mõnel juhul on pikaleveniv kuivamisaeg konstruktsioonide täieliku kuivamise tagamiseks vajalik. Paraku ei eraldata selleks mõnes projektis piisavalt aega ja betoonpõrandad pinnatakse, kui need on veel liiga märjad,“ tähendab Vinha.
Tags:
